KAS OLEME VALMIS? | Tulevikus võib Eesti varustada elektriga ka Saksamaad, kuid halvimal juhul maksavad selle võimaluse kinni meie tarbijad
(228)Kas edaspidi tagavad meile lambivalguse ja toasooja peaasjalikult meretuulepargid, tuumajaam, salvestid või targad tarbimist juhtivad lahendused, näitab aeg. Üks on selge: et kõik see järgmise 10–15 aasta jooksul võimalikuks saaks, on vaja raha. Võtmeküsimus on, kes maksab.
Nagu välk selgest taevast tuli 2019. aasta juuni alguses uudis, et Eesti Energia koondab tuhatkond inimest. Kuigi juba enne seda oli otsustatud Narva elektrijaamad sulgeda ja oli näha, et saastekvoodid igal aastal suurenevad – muutes põlevkivist elektri tootmise üha kallimaks –, ei oldud siiski valmis selleks, et põlevkivielekter nii kiirelt elektriturul konkurentsist välja langeb. Toona jäi Ida-Virumaal koondatute arv lõpuks küll esialgu prognoositust väiksemaks, kuid töökohtade kadumine näitas selgelt, milline suur struktuurne muutus Eestis energiasektorit ees seisab.
